Juba 250 aastat on Leibur kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale leiba küpsetanud.
Tähtsamad etapid Leiburi ajaloos:
1762 – novembris ostis linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis.
1881 – töökoda sai aurujõul töötavad seadmed.
1899 – rajati sõjaväe leivatehas – tehas nr 3.
1912 – käivitati leivatehas Rotermanni kvartalis aadressil Hobujaama 1, mis oli 1886. aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine käivitamine. Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv.
1914 – tootmisel hakati kasutama elektrit.
1949 – kirjutati alla korraldusele Tallinna leivatehase nr 2 käivitamiseks Peterburi maanteel.
1962 – moodustati Tallinna Leivakombinaat seniste Tallinna Leivakombinaadi, Tallinna
Leiva- ja Makaronikombinaadi ning Tallinna Leivatehase nr 2 ühendamisel.
1970 – leiti leivatööstuse kaasajastamise vajadusel asukoht tehasele nr 1 endise Kadaka küla maadel Mustamäe elamurajooni naabruses.
1976 – liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur.
1993 – erastati ¾ ettevõttest toiduainetööstuskontsernile Cultor ja ¼ kontsernile Cerealia. (Cultor leivadivisjonist arenes hiljem välja tänane VAASAN Grupi tehaste kett).
1997 – koondati tootmine Kadaka tehasesse Tallinnas.
1998 – vahetus Leiburi omanik ning uuteks omanikeks said 55% osalusega Vaasan & Vaasan Oy ja 45 % osalusega Cerealia AB.
2000 – osteti Tartus paiknev leivatehas Ceres Pagar.
2005 – lõpetati Tallinna tehase juurdeehitus ja avati uus röstiliin.
2006 – alustati röstsaia eksporti Baltikumi.
2007 – tähistati Leiburi 245. sünnipäeva.
2009 – omistati Leiburile ISO 22000:2005 standardile vastava toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
2009 – alustati Leiburi toodete eksporti Soome.
2011 – röstiliini arendus – puhasruumi tehnoloogia kasutuselevõtt.
Väikesest pagaritööstusest juhtivaks leivatootjaks
Esimest korda mainitakse Tallinna pagarmeistreid juba 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. Samal ajal viitavad erinevad ajalooallikad, et pagarid tegutsesid vanas Tallinnas paarkümmend aastat varemgi. Teada on, et 1660. aastal küpsetasid linnas leiba ja saia 14 pagarit, kellel oli oma majas nii töökoda kui ka pood.
Sajandite jooksul on Tallinnas tegutsenud väga palju leiva- ja pagaritöökodasid, millest kolme tegevus on otseselt seotud tänase Leiburiga. Leibur on kujunenud Julius Valentin Jaekschi pagaritöökojast, Rotermanni leivavabrikust ja leivatehasest nr 2. Need ühendamised ei ole lihtsalt kulgenud. Läbi sajandite on neid ettevõtteid liidetud, osa struktuure likvideeritud ja seejärel taaskäivitatud, vahetatud nimesid – seega on tööstuse ajalugu pikk ja mitmekesine. Kõigist pagaritööstustest, millel on osa Leiburi arengus, ei jõua ülevaadet anda ning seepärast keskendume suurematele ja tähtsamatele.
Tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis loetakse 2. novembrit 1762. aastal. See kuupäev on ka Leiburi sünnipäev.
Pagaritööstus Laia ja Vaimu tänava nurgal
1762. aasta 2. novembril ostis värske linnakodanik pagarmeister Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna Laia ja Vaimu tänava nurgale krundi koos kahekorruselise kivimajaga ning asutas sinna pagaritöökoja. Tolleaegsetest lehekuulutustest selgub, et pagarmeister valmistas leiba ja lihtsaia.
1881. aastal sai töökoda endale aurujõul töötavad seadmed ning juba 1914. aastal läks tootmine üle elektrijõule, seda teise leivatööstusettevõttena Tallinnas. Kui 1938. aastal töötas seal kuni 16 töötajat ja 1946. aastal 22 , siis 1948. aastal oli neid juba 71. Pagaritööstuses valmistati aastakümneid leiba, saia ja kondiitritooteid. Pikka aega asus seal ka kohvik. See töökoda tegutses järjepidevalt 232 aastat kuni 1994. aastani, kui Leibur pidi hoone omanike järeltulijatele tagastama.
1923. aastal Roo tänavale asutatud väike leivakoda viidi 1933. aastal üle Õle tänavale ja kolm aastat hiljem edasi Graniidi tänavale. 1950. aastal loodi selle baasil biskviite ja kooke valmistav artell Punane Täht. 1959. aastal liideti artell Tallinna Leivakombinaadiga ja hiljem sai Graniidi tänava töökojast Leiburi viies jaoskond.
Leiburi neljanda jaoskonna ajalugu ulatub 1940. aastasse. Viie töötajaga tarbijate ühing Tarbija hakkas Mulla tänava endises keraamikatöökoja hoones leiba ja kondiitritooteid tootma. Aasta hiljem ehitati sinna viis korralikku leivaahju ja töötajate arv kasvas 27 inimeseni. Pagarid küpsetasid päevas kuni 13 tonni leiba ja saia.
1. detsembril 1944 asutati Tallinna leivatrust, mis algselt koosnes 26 väiketöökojast. 1945. aastal nimetati trust ümber Tallinna leivakombinaadiks. Allettevõtete arv ja liik üha muutus: neid avati, suleti ja liideti. 1946. aastal kuulusid leivakombinaadi koosseisu 28 leivatöökoda, neli kondiitritööstust ja kaks makaronivabrikut. Aastal 1952 kuulus kombinaadile üheksa leiva- ja pagaritöökoda ning kolm makaronitsehhi.
1957. aastal anti Tallinna leivakombinaadi koosseisu kuulunud makaronitootmine üle Viktor Kingissepa nimelisele teraviljakombinaadile. 1960. aastal liideti Suur-Patarei tänaval asuv leivatehas Tallinna leivakombinaadiga, mis seni oli töötanud Viktor Kingissepa nimelise teraviljakombinaadi alluvuses.
1962. aastal ühendati leivatööstused, millest anname ülevaate allpool.
Rotermanni leivavabrik
1912. asutati leivatehas Rotermanni kvartalis Hobujaama 1, mis oli 1886. aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine käivitamine. Nimelt kasvas Tallinna elanike arv kiiresti. Kui 1897. aastal oli Tallinnas 58 810, siis 1911. aastal juba 96 219 elanikku. Paljud inimesed linnastusid, mis omakorda andis tõuke uue leivatehase rajamiseks.
Ehitamine ja seadistamine lõpetati 1912. aasta novembris. Hoone esimesele korrusele seati sisse kaheksa küpsetusahju ja Tallinna esimesed elektrijõul töötavad leivatööstusseadmed. Teisel korrusel asusid abiruumid, samuti oli seal ruumi kaheksa leivaahju jaoks. Kolmandal korrusel oli leivaladu.
Leivatehas oli tol ajal üheks moodsamaks ettevõtteks. Veerand tunniga sõtkus elektrijõul töötav masin 460 kg tainast, kokku oli tehases kolm sellist masinat. Vormimismasin lõikas ja kujundas taignast sobivad tükid. Kahe väljatõmmatava põrandaga ahjus, kuhu mahtus 50 leivapätsi, kestis küpsetamine pea kaks tundi. Tehases valmistati rukki- ja peenleiba ning sepikut.
Linnavalitsus võttis Rotermanni leivatehase üle 1919. aasta augustis, nimetades selle Linna Leivavabrikuks. 1920. aastal valmistati seal 10 922 tonni leiba ja 1148 tonni saia.
1921. aastal registreeriti välisosalusega aktsiaselts Rotermanni Tehased. Tootmisharudena registreeriti leiva-, jahu- ja metallitööstus. Leivatehases oli 16 küpsetusahju ning kuus taignasegamismasinat.
1939. aastal toodeti tehases 3530 tonni leiba. Toodangu väiksust põhjendatakse uute leivatöökodade asutamise ja konkurentsi tihenemisega.
Ettevõtete riigistamisel 1940. aastal sai Rotermanni leivatehase nimeks Viktor Kingissepa nimeline teraviljakombinaat. 1945. aastal toodeti tehases juba 50-60 tonni pagaritooteid, kuigi võimsust oli kuni 100 tonni tootmiseks. Samal aastal hakati ettevõtet uuendama, viies taignajagamismasinad ja ahjud üle õliküttele. Sortimenti laiendati ning taas hakati tootma põrandaleiba. 1950. aastal valmistati juba 23 nimetust pagaritooteid. Ettevõtte arendamine jätkus ning 1958. aastal mindi üle gaasiküttele.
1954. aastast alustas tööd uus makaroniosakond, millega 1957. aastal liideti Tallinna leivakombinaadi makaronitootmine.
1961. aastal lahutati kombinaat kaheks: Viktor Kingissepa nimeliseks jahukombinaadiks ja Tallinna leiva- ja makaronikombinaadiks.
Tallinna leivatehas nr 2
1940. aastal hakati Eestis rääkima suurtest leivatehastest, eelkõige loodeti nii ühendada väikesed leivatöökojad. Tegudeni jõuti 1949. aastal, mil Eesti NSV jahu- ja leivatööstuse trust otsustas lasta käiku Peterburi maanteel Tallinna leivatehase nr 2. 1953. aastal käivitati seal kaks barankaosakonda.
Kuna kolme eraldi leivatööstusettevõtte olemasolu Tallinnas ei olnud tolle aja riigijuhtide arvates majanduslikult otstarbekas, otsustas Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu moodustada 1962. aastal Tallinna Leivakombinaadi seniste Tallinna leivakombinaadi, Tallinna leiva- ja makaronikombinaadi ning Tallinna leivatehase nr 2 ühendamisel. Sellega seoses algasid mitmesugused ümberkorraldused ja uuendused. Esmalt anti vahvlite ja präänikute valmistamine üle kondiitritoodete vabrikule Kalev. Ehitama hakati maisikepikeste osakonda. 1967. aastal võeti kasutusele sarvesaiamasin, riia leiva tootmisliin, barankamasin ja maisikepikeste automaatpakkeliin, valmis taarata jahu hoidla.
1960. aastate keskel jaotus tootmine järgnevalt:
Tehas nr 1 – Hobujaama tänaval valmistati rukkileiba (töötajaid 217), Lasnamäel valmistati saia, barankasid, kuivikuid ja kastmetoorainet ( töötajaid 212) ning Suur-Patarei tänaval saia (töötajaid 63).
Tööstus nr 4 – Hobujaama tänaval valmistati makarone (töötajaid 51), samuti Lennuki tänaval (töötajaid 32) ja Roo tänaval (töötajaid 33). Väike- ja magussaiasid valmistati Tartu maanteel (töötajaid 29), Laial tänaval (töötajaid 29) ja Graniidi tänaval (töötajaid 15). Väikesaiu valmistati ka Oksa ja Jakobi tänava töökodades. Magussaiade ja kondiitritoodete valmistamine toimus Säde tänaval ja kuivikuid valmistati Mulla tänaval.
Ettevõte arenes ja tootmist uuendati pidevalt. Alates 1968. aastast pandi rõhk saia kiirtootmisele. Tehases nr 1 asendati vana konveierahi uue leivaküpsetusagregaadiga. 1970. aastal valmis juurdeehitusena kondiitriosakond Lasnamäele. Samal ajal käivitati ka leivatehase nr 2 väikesaiade tootmisliin.
Leivatööstuse ajakohastamise eesmärgil hakati ehitama uut leivatehast. Sobilik koht selleks leiti Mustamäele, Kadaka küla maadele. Ungari ja saksa spetsialistide abil paigaldati tehasesse vastavatest riikidest pärit seadmed. 1972. aasta novembri lõpus küpsetati ühel liinil juba esimesed prantssaiad.
Täistootmisvõimsuseni jõuti aastal 1974: nimelt otsustati juba paika pandud saialiinid leivaliinideks ümber ehitada ja mitu kerkekappi vahetati välja.
1976. aastal võeti kasutusele nimi Leibur
1976. aasta 1. jaanuaril liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning nimetati uus ettevõte tootmiskoondiseks Leibur. Tootmiskoondisega liideti ka Salutaguse pärmitehas ja Haapsalu leivatehas. Ettevõte läks üle valmistoodangu konteinervedudele, mis oli oluline samm tootmisprotsesside ajakohastamisel.
Järjekordselt muutusid allettevõtted ja nende numeratsioon. Nii oli tehas nr 1 Mustamäel, tehas nr 2 Lasnamäel. Jaoskond nr 1 asus Hobujaama tänaval, jaoskond nr 2 Suur-Patarei tänaval, jaoskond nr 3 Laia ja Vaimu tänava nurgal, jaoskond nr 4 Mulla tänaval ja jaoskond nr 5 Graniidi tänaval.
1986. aastal anti Salutaguse pärmitehas tootmiskoondisele Liviko ning Leibur allutati Eesti NSV teraviljatööstuse ministeeriumile.
Ajastule omaselt osalesid tehased viisaastaku plaanide täitmise võistlustel, kus eesmärgiks oli plaan täita nelja aastaga. Leiburi nimi kanti korduvalt parimate töötulemuste eest Eesti vabariiklikusse aastaraamatusse.
1980. aastate lõpus oli Leiburi koosseisus neli tehast Tallinnas ja üks Haapsalus ning neli tootmisüksust.
Mustamäe tehases valmistati kuuel tootmisliinil leiba ning kahel saia. Pagaritöökojas valmistati vigursaiu. Lasnamäe tehases oli neli saia- ja kaks väikesaia tootmisliini. Samuti oli tehasel maisikepi- ja kondiitritsehh, kus valmistati torte, keekse ja kooke. Suur-Patarei tänaval asuvas tehases küpsetati vormileiba ja -saia. Hobujaama tänava tehases valmistati makaronitooteid.
Tootmisüksused asusid üle kogu Tallinna. Laia tänava tootmisüksuses valmistati väikesaiu, Mulla tänaval maguskuivikuid ja keekse ning Graniidi tänaval küpsiseid. Lomonossovi (praegusel Gonsiori) tänaval asus pikki saiu valmistav tootmisüksus.
Alates 1990. aastate algusest keskendus Leibur peamiselt pagaritoodete valmistamisele. 1991. aastal loodi riigi aktsiaselts Leibur. Ettevõte erastati 1993. aastal, mil Leiburi omanikeks said toiduainetööstuskontsern Cultor ja kontsern Cerealia. 1997. aastast koondus Leiburi tootmine Kadaka tehasesse Tallinnas Mustamäel. 1998. aasta 31. detsembril vahetus omanik. Uuteks omanikeks said 55-protsendise osalusega Vaasan & Vaasan Oy (tänane VAASAN Grupp) ning 45 protsendiga Cerealia AB.
Leibur on pidevalt kasvavas konkurentsis edukas olnud. Kui 1990. aastal oli üle Eesti vaid 18 konkureerivat pagaritööstusettevõtet, siis 2009. aastal oli neid üle 150. Leiburi netokäive on samal ajal kasvanud 2 miljonilt 341 miljoni kroonini, töötajate arv on aga vähenenud 921 inimeselt 300 inimeseni.
Leibur on järjepidevalt oma tootmisprotsesse kaasajastanud, soetades nii leiva- kui saia pakkimis- ja viilutusmasinaid, samuti on uuendatud leivaahjusid. 2009. aasta jaanuaris omistati Leiburi Tallinna tehasele esimese Eesti pagaritööstusena ISO 22000:2005 sertifikaat, mis tagab tarbijale toodete ohutuse ja kõrge kvaliteedi.
Tarbijate soovidest ja nõudmistest lähtuvalt on Leibur uuendanud oma pagaritoodete valikut. Nii näiteks tulid 1990. aastate keskpaigast müügile röstsaiad, seejärel lisandusid traditsioonilistele pagaritoodetele täisteraleivad ja -saiad ning koorikleivad. 2009. aastal tuli Leibur turule innovaatiliste 100% täisteranisust Ela saiadega, 2010. aastal aga täiesti uudse ja ainulaadse üksnes rukkijahust küpsetatud, kuid saia pehmuse ja struktuuriga tootega Leiburi Saib.
Ülevaade on koostatud H.Gustavsoni raamatu “Saagem tuttavaks – tootmiskoondis “Leibur” (1987) ja AS Leibur materjalide põhjal.