Süsivesikud

Süsivesikud on meie organismi peamiseks energiaallikaks. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast võiksid süsivesikud katta 50–60%.

Inimorganismis on süsivesikutel varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Lisaks kuuluvad süsivesikud rakkude, kudede ja paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, määravad veregrupi.
Süsivesikute üks alaliik kiudained on hädavajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

Tarbitavate süsivesikute hoolikas valik on tervislikult toitumiseks eriti oluline. Teraviljad ja kartul on peamised süsivesikute allikad meie toidus. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti süsivesikute hulka kuuluvaid mono- ja disahhariide. Maiustused, magusad joogid, puuviljasiirupid, magustatud pagaritooted ja magustatud piimatooted on peamised lisatud suhkrute allikad.

Oluline on teada, et mõiste „süsivesikud” ei võrdu mõistega „suhkur”. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi (nn lauasuhkur), aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide nagu glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos) kohta.
Ka leiva-saia pakendil toiteväärtuste juures välja toodud suhkrukogus ei ole vaid lisatud suhkur – kõik teraviljad ja seemned sisaldavad looduslikke suhkruid. Iga toote täpsema sisu mõistmiseks tuleb jällegi hoolikalt lugeda koostisosade loetelu, kus peavad olema välja toodud kõik kasutatud komponendid kahanevas järjekorras.