Valgud

Tervise Arengu Instituudi hinnangul on teraviljatooted väga head taimse valgu allikad.
Teraviljatooted on traditsiooniliselt küll peamine süsivesikute allikas meie toidulaual, kuid valides täisterast tooted, lisanduvad tuumast ja kestakihtidest sisalduvad valgud ja head rasvad ning saadav süsivesikute, valkude ja rasvade proportsioon muutub oluliselt.

Valgud moodustavad umbes 15–20% inimese kehamassist ja toiduga saadavate valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Valkudega on soovitatav katta 10–20% päevasest toiduenergiast.

Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, samuti osalevad nad paljude ühendite transpordil.
Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses.

Loomset päritolu valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimset päritolu valkudest rohkem, kuid kahjuks on paljud loomset päritolu valkude allikad sageli liiga rasvarikkad. Väga hea aminohappelise koostisega on sojas, kinoas, amarandis, tatras, tšiias ja spirulinas leiduvad valgud, head valgud on ka rukkis, riisis, pähklites ja seemnetes. Osades teraviljavalkudes jääb asendamatutest aminohapetest puudu, seda saab kompenseerida erinevate taimsete toitude kombineerimisega või vähese koguse loomset päritolu valkude lisamisega toidu valmistamisel.