Beetaglükaan

Mis on beetaglükaan?
Beetaglükaan on peamiselt kaeras ja odras looduslikult sisalduv vees lahustuv kiudaine. Beetaglükaani mõju vere kolesteroolitasemele on uuritud juba alates eelmise sajandi 80ndatest aastatest.

Kaera beetaglükaan mõjutab kolesteroolitaset kahel erineval moel:

  • Takistab toiduga omandatava kolesterooli imendumist.
    Beetaglükaan moodustab soolestikus geelilaadse kihi, mis takistab toidus sisalduva kolesterooli imendumist.
  • Viib organismist välja seal juba leiduvat kolesterooli.
    Beetaglükaan eemaldab organismist kolesterooli, sidudes ja viies organismist välja kolesterooli sisaldavaid sapphappeid, mis muidu jääksid organismi ringlema, hoides või tõstes kolesteroolitaset. Sel moel tarbib organism ise juba olemasolevat kolesterooli uute sapphapete tootmiseks organismist väljaviidud sapphapete asemele.


Mis on kolesterool?
Kolesterooli leidub kõikides meie rakkudes – keha vajab seda rakkude ehitamiseks, sapphapete, D vitamiini ja mitmete hormoonide sünteesiks, naha kaitseks. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) ja 30% saadakse toidust. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda.
Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.

Kolesterool jaguneb kaheks:

  • “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – High Density Lipoprotein (ingl. k.), kõrge tihedusega lipoproteiin);
    HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
  • “Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – Low Density Lipoprotein (ingl. k.), madala tihedusega lipoproteiin).
    LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. Vere üldkolesterool moodustub „hea“ HDL-kolesterooli ja „halva“ LDL-kolesterooli koosmõjul.

Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks. Kui seda ei saa piisavalt toiduga, siis suureneb selle teke organismis. Kui aga seda on liigselt, siis tekivad tõsised tervisehäired – veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos.
Mida väiksem on vere kolesteroolisisaldus, seda väiksem on südamehaiguste tekke risk.


Kuidas beetaglükaan toimib?

Beetaglükaani saame otse kaerapõllult. See on kaeras juba looduslikult olemasolev vees lahustuv kiudaine, mida saab erinevate toodete rikastamiseks kasutada. Leiburi Kaerasüdame tainasse on seda lisatud olulisel määral.

Terviseväite “kaera beetaglükaanil on kolesteroolitaset langetav toime” kinnitas 2011. aastal ka Euroopa Komisjon. See kinnitus rajaneb Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority, EFSA) hinnangul, et beetaglükaani kolesteroolitaset langetav toime on leidnud teaduslikku tõestust. Terviseväite kinnitamine on väga range protsess ja nii on Leiburi OatFit Kaerasüda Eestis seni ainuke kinnitatud terviseväidet kandev toidutoode. Kasutamise tingimusena on välja toodud, et beetaglükaani tuleb kolesteroolitaseme langetamiseks tarbida 3 grammi päevas.

Kui beetaglükaan seob ja viib osa sapphappeid organismist välja, peab maks uute sapphapete sünteesiks kulutama kolesterooli. Sel teel korjatakse verest liigset kolesterooli tagasi maksa ja organism tarbib ise juba olemasolevat kolesterooli uute sapphapete tootmiseks organismist väljaviidud sapphapete asemele.  See on loomulik tee kolesterooli taseme langetamiseks õige toitumisega.

Uuringud on tõestanud, et kolesteroolitaset langetav toime saavutatakse juhul, kui kaera beetaglükaani tarbitakse järjepidevalt kolm grammi päevas. Leiburi Kaerasüda sisaldab kaerakiudu üks gramm ühe viilu kohta – seega saab organism soovituslikud 3 grammi kaera beetaglükaani juba kolme viilu söömisel.