Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid ning kõiki teisi toite peale pudru nimetati leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde.

Rukkist jahvatatakse erinevaid fraktsioone: täisterajahu, liht- ja kroovjahu ning püülijahu. Peale selle saab tera kasutada lõigatuna, purustatuna ja helvesteks töödelduna, idandatud terade või linnasejahuna. Kõikides nendes on kasutatud suuremal või vähemal määral rukkitera erinevaid osi ja igal neil on oma küpsetamisomadused ja osa toote lõplikus välimuses, maitses ja tervislikkuses.

Iga konkreetse leivasordi toiteväärtuse määrab rukki, rukkijahu ja -leiva täpsem koostis, mida on oluline alati hoolikalt uurida. Tootes kasutatud koostisosad on alati kirjeldatud alanevas järjekorras.

Leiva olulisust meie esivanematele näitab ka fakt, et hapendatud rukkitaignast valmistatud küpsetisel on meie keeles täiesti eraldi nimi, mis seda saiast eraldab. Siit saab rohkem lugeda meie sõnade algupärast.