Seemned

Köömned
Köömneid peetakse Euroopa vanimaks maitseaineks. Köömen kasvab hästi ka Eestis ning meie kliimas kasvanud köömneid peetakse eriti aromaatseteks ja õlirikasteks. Köömne seemned on aromaatse teravsooja lõhna ja meeldiva, kergelt mõrkja maitsega. Köömnel on seedetegevust ergutav toime.

Päevalilleseemned
Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40 % õli, mis koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Seemned on rikkad mitmete elutähtsate vitamiinide (D, E, B1, B2) ja mineraalainete (kaltsium, magneesium) poolest.

Linaseemned
Linaseemned sisaldavad umbes 45 % õli, milles on suurel hulgal polüküllastamata rasvhappeid (nt linoolhapet ja alfalinoleenhapet, mida organism ise ei tooda) ja kiudaineid (kuni 40 %). Vitamiinidest leidub rohkelt E-vitamiini eri vorme ning teatud kogustes ka B-rühma kuuluvaid vitamiine. Mineraalühenditest on seemnetes palju nii kaaliumi-, magneesiumi- kui ka kaltsiumiühendeid, lisaks naatriumit. Mikroelementidest sisaldab lina rauda, mangaani, seleeni, vaske ja tsinki.
Kõige paremini omastab inimorganism need kasulikud ained purustatud linaseemnetest – terved seemned moodustavad enda ümber limakihi, mis on ka soolestikule kasulik, kuid muudab seemne väärtusliku sisu organismile praktiliselt kättesaamatuks.

Kanepiseemned
Kanepiseemnete toitainetesisaldus on märkimisväärne, need on väga õli-, valgu- ja kiudainerikkad. Mineraalainetest sisaldavad kanepiseemned kaaliumi, magneesiumi, fosforit, väävlit, kaltsiumi, tsinki ja rauda. Samuti leidub neis rohkelt väärtuslike vitamiine nagu A, E, C ja mõned B-grupi vitamiinid. Kanepiseemnete õli teeb eriliseks biokeemiline koostis: selles on ülirohkelt tervisele soodsalt mõjuvaid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Seemnete valgusisaldus küünib veerandini nende kaalust ja see on väga kõrge bioväärtusega: kanepiseemnete valgus on rohkesti arginiini, histidiini ja väävlit sisaldavaid aminohappeid. Kanepiseemned sisaldavad kõiki kahtekümmet aminohapet, sealhulgas ka neid aminohappeid mis on asendamatud: alfalinoleenhape ja linoolhape. Gluteenvalku kanepiseemnetes pole.

Meloniseemned
Meloniseemned on mineraalaineterikkad: neis on tsinki, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, rauda, vaske ja kaltsiumi. Vitamiinidest sisaldavad nad folaate, B2 , B3.

Mooniseemned
Mooniseemnetes on palju kõrgekvaliteedilist magunaõli, mis sisaldab polüküllastamata rasvhappeid. Keemilistest elementidest sisaldavad mooniseemned märkimisväärselt kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mikroelementidest rauda ja tsinki. Kuumuses omandavad mooniseemned erilise röstitud pähkleid meenutava aroomi ja kergelt magusa maitse.

Chia seemned
Chia seemned pärinevad õitsva taime õlisalvei (salvia hispanica) viljadest, mis kuulub ühte perekonda mündiga. Chia on pärit Lõuna-Ameerikast, kus asteegid kasvatasid seda juba eelajaloolistel aegadel. Chia seemned sisaldavad suures koguses omega-3 rasvhappeid, antioksüdante, k.a. kvertsetiini, kiudaineid, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja boori.

Mais
Maisiterad sisaldavad 65–70 % suhkruid, 9–12 % valke ja 4–8 % rasva, lisaks mineraalaineid ja vitamiine. Üle 40 % maisivalgu massist moodustab spetsiifiline maisivalk seiin, mis ei ole bioloogiliselt täisväärtuslik, kuna ei sisalda asendamatuid aminohappeid lüsiini ja trüptofaani. Peale seiini on maisivalgu koostises aga ka albumiini ja globuliini, mis on bioloogiliselt täisväärtuslikud. Maisi vitamiinisisaldus on samal tasemel kaera ja odraga, mineraalainete sisaldus aga väiksem.

Hirss
Hirsis on 64 % süsivesikuid, 4 % rasva, 10 % valku ja 7 % kiudaineid. Hirss on hinnatud mineraalide allikas: rauda on hirsis rohkem kui üheski teises teraviljas (6,8 mg), samuti sisaldub rohkesti tsinki, magneesiumit, kaaliumit, fosforit, räni, vaske ning B1-, B2- ja B6 -vitamiine.

Tatar
Tatart peetakse küll teraviljaks, kuid ta on sugulane hoopis oblikale ja rabarberile ning selle vilja oleks õige nimetada pähkliks. Metsik tatar on pärit Tiibetist ja Hiinast, kust see Türgi ja Venemaa kaudu Mandri-Euroopasse jõudis.
Tatratoidud seeduvad kergesti, on toitvad ja taastavad jõuvarusid. Tatar sisaldab palju organismile kergesti omastatavaid kõrge kvaliteediga valke. Tatravalgud on täisväärtuslikud, sisaldades kõiki kaheksat asendamatut aminohapet. Seega sobib tatar ideaalselt taimetoitlastele. Rasvu on vähe 3,1 g, süsivesikuid 70,6 g 100 g kohta. Energiat annab tatar 319 kcal/100 g kohta.
Tatar sisaldab antioksüdante, mis aitavad vedeldala verd ja kaitsevad lipoproteiine oksüdatsiooni eest. Tatra söömine aitab langetada kolesteroolitaset veres ja hoiab vererõhu normaalsena.
Tatar ei sisalda gluteeni (üks teraviljavalkudest) ja sobib kasutamiseks dieettoiduna.