Kaer

Kaeraterad sisaldavad 55–60% tärklist, 10–15% valku ja 4–6% rasva. Eriliseks muudabki kaera ennekõike tema valgusisaldus: see on muudest teraviljadest kõrgem ning unikaalse tasakaalus aminohappelise koostisega, seal puudub kleepvalk.
Toorrasva on kaeraterades rohkem kui teiste suviteraviljade terades, see koosneb oleiin- ja linoolhapete glütseriinidest, mida organism hästi omastab.
Lisaks sisaldab kaer palju mineraalaineid, eriti kaaliumi, magneesiumi ja raua ühendeid, samuti anitoksüdante. Kaeraterad on ka B1-vitamiinirikkad.

Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority, EFSA) hinnangul on leidnud teaduslikku tõestust kaeras rikkalikult leiduva vees lahustuva kiudaine kaera-beetaglükaan kolesteroolitaset langetav toime. Uuringud on kinnitanud, et kolesteroolitaset langetav toime saavutatakse juhul, kui kaera beetaglükaani tarbitakse järjepidevalt kolm grammi päevas.

Kaera beetaglükaan mõjutab kolesteroolitaset kahel moel:

  • Takistab toiduga omandatava kolesterooli imendumist, moodustades soolestikus geelilaadse kihi;
  • Viib organismist välja seal juba leiduvat kolesterooli, sidudes ja väljutades organismist kolesterooli sisaldavaid sapphappeid.

Lisaks on kaerakiud oluline tasakaalus seedimiseks, soolestiku mikrofloora normaalseks toimimiseks ja veresuhkru kontrolli all hoidmiseks. Vees lahustuvad kiudained moodustavad vedelikuga kokku puutudes geeli, mis aitab aeglustada glükoosi imendumist maos ja peensooles.

Rohkem teaduslikku infot kaera kohta leiad siit.