Eesti koduleibade konkurss „Leiburi Leivategu“ otsis aastast aastasse parimaid leivaretsepte Eestimaa kodudest.

Konkursi eesmärk on olnud toetada rukkileiva küpsetamise traditsioone, arendada koostöös koduleivaküpsetajatega leivatootmist ning teha põnevate maitsetega leivad kättesaadavaks kogu Eesti rahvale.

Konkursi Leiburi Leivategu võitjat premeeriti 1500 euroga ja võiduleib võeti tööstuslikuks tootmiseks kohandatult Leiburi sortimenti. Võiduleiva autor sai kaasa rääkida nii leiva nime väljamõtlemisel, pakendi kujunduse loomisel kui ka oma retsepti tööstuslikuks tootmiseks kohandamisel. Kokku oleme koduleibu tarbijateni viinud ligi 3 miljonit pakki.

Leiva küpsetamine kodus on Eestis väga levinud traditsioon ning nagu näitasid konkursi tulemused, on kohalike koduleivaküpsetajate meisterlikkus väga kõrgel tasemel. Näeme koduleiva küpsetajates eelkõige koostööpartnereid ja leivakultuuri edendajaid, kelle loomingut soovime “Leivateo” võistluse abiga Eesti rahvale esitleda.

Kahel esimesel aastal otsisime rukkileibu, kolmandal aastal seemneleiba ja neljandal korral soovisime oma sortimenti täiendada ka koduküpsetatud peenleivaga.

Leiburi Leivategu võitjad vasakult paremale: Triin Kuus (2012), Eha Karus (2013), Eve-Kati Mägi (2014), Allan Toodo (2015)

Siit leiab näpunäited, kuidas ise juuretise tegemist proovida!

Konkursist

Esimese „Leiburi Leivateo” konkursi korraldas Leibur oma 250. juubeli puhul 2012. aastal.

Võitjaks osutus 2012. aastal Triin Kuus Põltsamaalt leivaga “Triinu rukkileib”.
2013. aasta võitja oli Eha Karus Jõhvist “Eha hommikuleivaga”.
2014. aastal võitis konkursi Eve-Kati Mägi Elvast „Eve-Kati seemneleivaga“.
2015. aasta võitja oli Allan Toodo Pärnumaalt, kellele tõi võidu „Allani peenleib pomerantsiga“.

Kokku esitati nelja aastaga “Leiburi Leivategu” võistlustele kõikjalt Eestist üle 200 leiva retsepti.

Retseptid said väärika hoiukoha Eesti Rahva Muuseumis

2017. aasta novembris Tartus toimunud üritusel „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!“ andis Leibur Leivateo konkursile viie aasta jooksul saadetud 200 koduleiva retseptid üle Eesti Rahva Muuseumile.

Konkursil on oluline osa Eesti uuema leivakultuuri loos. Esimesed aastad olid koduse leivaküpsetamise uus tõusuaeg, huvi nii konkursi käigu kui võiduleibade vastu oli ühiskonnas väga suur. Edasine areng on viinud aktiivsemad leivahuvilised iseseisva ettevõtluseni. Leiva küpsetamine oma perele ja sõpradele on tänaseks tõeliste toidusõprade iganädalane mõnus tava ning traditsioonid jätkuvad.