Linaseemned lisavad sepikule tervislikkust!

Nagu kõi Leiburi saiad-sepikud, on uus Linaseemnesepik külg külje kõrval küpsenud mõnusa kooriku ja pehme sisuga toode, mis sisaldab 10% linaseemneid. Uudsena on linast osa tervete seemnete, osa jahuna.  Maitset täiendavad rukkilinnased.

Linaseemnete väärtus  seisneb selles, et nendes leidub rohkesti asendamatuid rasvhappeid, valku, lima- ja kiudaineid, liht- ja liitsuhkruid, karoteene, A-, B-, E-, D-, PP- ja F-vitamiini.

Seega on uus sepik lisaks kiudainete sisaldusele ka suurepärane valguallikas.

Idandatud rukkiterad uues tootes – UUS RUKS!

Erinevat sorti idud ja idandid on maitsva ja tervisliku toidu huviliste tähelepanu all olnud juba mitmeid aastaid, nii et selle protsessi looduslikku toitaineid vabastavat väge ei tarvitse üle korrata. Vähem teatakse aga ehk seda, et sama jõuline on efekt ka teraviljade puhul – ja nüüd on Leibur oma uute leibade sisse küpsetanud idandatud rukkiterad.

Lisaks tervislikkusele muudavad idandatud terad leiva pehmemaks ja struktuuri pisut niiskemaks. Hea uudis ka neile, kes armastavad magusamat leiba, aga sooviksid hoiduda lisatud suhkrutest: idandatud rukkiterad annavad leivale loomuliku magusa maitse, ilma täiendava suhkruta.

Leiburi RUKS idandatud teradega on maiuspala neile, kes armastavad vormileiba. Täistera sisaldus leivas on 84%, idandatud teri 19% ja 10% kiudaineid. 350 grammises pakis on 10 viilu.

Pühad on tulekul!

Pikal mõnusal pühadeootuse ajal ei ole alati aega ega tahtmist ise küpsetada. Ja õnneks ei olegi vaja – Leiburi Jõululeib ja Jõulusai on mugav ja maitsev valik nii oma pere lauale kui külla või kontori kohvilauale kaasa haaramiseks.

Leiburi Jõululeib on rikkalikult kuivatatud marju ja puuvilju sisaldav rukkileib.
Tootes sisaldub 24% rosinaid, jõhvikaid ja õunu.

Leiburi Jõulusai on käsitsi põimitud magus sai rosinate ja kardemoniga.
Sai on valmistatud võiga, ei sisalda laktoosi.

Nii leib kui sai on viilutamata, et igaüks saaks ise lõigata just endale sobiva viilu.

Tooted on saadaval perioodil 15.11-31.12.

Toidutööstused sõnastasid kestliku toidutootmise põhimõtted

Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega sõnastas kestliku tootmise eneseregulatsiooni, et tõsta nii tootjate, kaubandusettevõtete, tarbijate kui poliitikakujundajate teadlikkust vastutustundlikust toidutootmisest, tasakaalustatud toitumise olulisusest ning sektori keskkonnakoormuse vähendamisest.

“Vastutustundlik ja kestlik tootmine on toidutööstuste jaoks muutunud ja muutumas üha olulisemaks,“ rõhutas Sirje Potisepp. „Toidutööstusettevõtted tegelevad tegelikult iga päev sellega, kuidas pakkuda tarbijale tasakaalustatud ja tervislikke toiduvalikuid, kuidas tagada toidu ja tootmise ohutus, kuidas viia tootmine ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuidas vähendada pakendite hulka jne. Nüüd on need põhimõtted ka valminud eneseregulatsiooni kirja pandud, millest kõik toidutööstused saavad ning peaksid juhinduma.“

Eneseregulatsioon hõlmab laia spektrit põhimõtetest alates mitmekesise toitumise olulisusest kuni toidukadude ja -raiskamise vähendamiseni.

Peatükk „Inimene ja tervis“ käsitleb toidutööstuste panust tasakaalustatud ja mitmekesise toiduvaliku pakkumisel ning suhkru, soola, transrasvhapete ja sünteetiliste lisaainete vähendamist toodetes. Samuti ohutu toidutootmise põhimõtteid, mis hõlmab lisaks seaduses kehtestatud nõuetele ka täiendavate kontrollide ja analüüside läbiviimist nii tootmises kui tarnijate puhul. Näiteks HKScanis on käimas juba kolmas soolavähendamise programm, mis hõlmab kõiki lihatoodete kategooriaid, kus vähendatakse soolasisaldust 15-20%. Salvest võttis Põnni lastetoodetest 2013. aastal välja soola ja suhkru ning kõik säilitusained. Põnni sari on ka ökoloogilisest toorainest ja koostis välja töötatud koostöös lastearstidega. Põltsamaa on näiteks mulgipudrus ja hartšoo supis vähendanud soola kogust alates 2015. aastast veerandi võrra. Mesikäpa pakenditele on lisatud soovitused, kui palju füüsilist koormust nõuab toote tarbimisest saadavate kalorite põletamine. „Tööstused ei saa toodete maitset muuta sh soola ja suhkru osakaalu vähendada üleöö, sest tarbija ei võtaks seda vastu,“ lisas Potisepp.

Toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks peavad toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemani müügimahte planeerida. Kuid sama oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimaluse pakkumine osta toiduaineid oma vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. Samuti teevad mitmed ettevõtted koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega, et suunata ülejääk abivajajateni.

Keskkonnakoormuse vähendamiseks otsivad toidutööstused järjest enam võimalusi ülejääkide ja jääkproduktide väärindamiseks. Näiteks HKScani Rakvere tootmisüksuse soojavajadusest neljandik tuleb loomsete jäätmete põletamisest saadavast energiast.

Samuti võtavad tööstused järjest enam kasutusele keskkonnasäästlikumaid pakendimaterjale ning suurendavad taastuvate ja taaskasutatavate või monomaterjalide osakaalu, pidades samas silmas, et ei kannataks toidu ohutus.

Toidutööstus on suhteliselt tööjõumahukas sektor, andes tööd pea 14 000 inimesele, ning seetõttu on eneseregulatsiooni oluline osa ka töötajatele tervist säästva ning füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu pakkuva töökeskkonna tagamine, mis on toidutööstustes märkimisväärselt keerulisem, kui näiteks IT-sektoris.

Ühtlasi deklareerivad toidutööstused, et hindavad laiapõhjalist kaasavat koostööd erinevate poliitikate loomisel ning on valmis aktiivselt kaasa rääkima toiduainete tööstuslikku tootmist otseselt ja kaudselt puudutavatel teemadel. Samuti edendavad koostööd teadus- ja uurimisasutustega, et luua ja rakendada töösse erinevaid innovatiivseid tehnoloogiaid ning arendada uudseid tervislikke eluviise toetavaid tooteid, ja teevad koostööd õppeasutustega, et tuua sektorisse vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu.

 

Tervise Arengu Instituut kutsub rohkem taimset toitu sööma

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kampaaniaga, mis kutsub üles järgima toidupüramiidis esitatud soovitusi, keskendudes püramiidi alumise osa taimsetele toitudele ehk puu- ja köögiviljadele, marjadele, teraviljatoodetele ja kartulile. Kampaania sõnum on „Söö rohkem taimset toitu!“.

TAI läbi viidud toitumisuuring näitas, et eestlaste toidupüramiid on üsna tasakaalust väljas ning soovituslikust oluliselt vähem süüakse köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, samas aga liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega.

„Paljud inimesed alustavad söömist toidupüramiidi tipust, kus asuvad näiliselt kõige maitsvamad toidud – kommid, saiakesed, magusad joogid jmt. Seejärel süüakse üsna palju lihatooteid ja magusaid piimatooteid ning siis võib-olla meenuvad köögiviljad, süüakse paar porgandit ja veidi salatit. Tegelikult peaks söömist alustama alumistest osast, köögi- ja puuviljadest ning marjadest, teraviljatoodetest ja kartulist,“ ütles TAI toitumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi.

Pitsi tõi välja, et paarist peotäiest puu- ja köögiviljadest ei piisa – neid tuleks süüa vähemalt viis peotäit päevas, sest sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis aitavad kehakaalu kontrolli all hoida. Heaks kiudainete allikaks on ka täisteraviljatooted. „Kiudained aitavad hoida korras seedimist ja on vajalikud seedetraktis elavate inimorganismile kasulike mikroorganismide jaoks. Lisaks sisaldavad teraviljatooted samuti rohkesti erinevaid vitamiine ja mineraalaineid,“ selgitas Pitsi. Ta lisas: „Ka kartulit ei tasu karta. Kartul on küll võrreldes köögiviljadega energiarikkam, kuid ainult kartulist on end keeruline paksuks süüa. Kartul sisaldab kaaliumi, mis aitab hoida lihaseid ja närvisüsteemi korras.“

Taimsed toidud on tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise aluseks. Kui neid on söödud vastavalt soovitusele, siis on väiksem ka soolaste ja magusate näkside söömise vajadus „Magusasöömine on suuresti harjumuse asi — tahaks ju midagi head, iga päev. Aga kui oleks maitsev köögiviljatoit, siis võib-olla nii palju magusat ei tahakski. Magusasöömise vähendamiseks tasub asendada maiustused puuviljade ja marjadega,“ soovitas Pitsi. Samas ei tohi unustada, et mitmekesise toitumise korral on võrdselt olulised kõik viis põhitoidugruppi (puu- ja köögiviljad ning marjad; teraviljatooted ja kartul; piim ja piimatooted; kala-linnuliha-liha-muna; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned, õliviljad).

Riiklikel soovitustel põhinev toidupüramiid näitab ligikaudsed toitude kogused 2000 kcal päevase energiavajaduse korral, mida tuleks süüa ühe nädala jooksul, et organismi toitainevajadused oleksid kaetud.

Püramiidi järgi tuleks koguseliselt enam süüa köögivilju, teraviljatooteid, kartulit, puuvilju ja marju, koguseliselt vähem aga piimatooteid, toite toidugrupist kala-linnuliha-liha-muna ning lisatavaid toidurasvu, pähkleid ja seemneid. Püramiidi tipuosas olevaid magusaid ja soolaseid näkse organism toimimiseks ei vaja ning neid võib süüa vaid harva ja väikestes kogustes.

Rohkem teavet toitumise kohta leiab veebilehelt toitumine.ee.

Suure valiku taimseid võileivaretsepte leiab meie retseptivalikust siin.

Rohkem infot Leiburi toodete kohta leiab siit.

 

Leiburi Röst kaerajuuretisega on Eesti Parim Pagaritoode 2020!

Eriolukord on lõppenud ja uute toodete konkurss “Eesti Parim Toiduaine 2020” ei jää ka sel aastal läbi viimata. Meie suureks rõõmuks valiti Leiburi meistrite uudne Röst kaerajuuretisega pagaritoodete grupis võitjaks ja konkursi hõbemärgi vääriliseks.

Leiburi innovaatilises väikeses vormis küpsetatud jahupuiste ja juuretisega röstsai toob mõnusa tunde kodukööki mitmeks päevaks: kaerajuuretis koos tavapärasest veidi kõrgema soolasisaldusega annab saiale omanäolise maitse ja tekstuuri. Kõik maitse- ja lõhnaomadused tõusevad parimal viisil esile just röstituna.
See röstsai on lisaks maitseelamusele ka tervislik valik, madala suhkrusisaldusega, valgu- ja kiudaineallikas. Mugavas väikepakis on niisama võiga või rikkaliku võileivana nautimiseks 11 käepärast palakujulist viilu.

Väärt klassika nüüd uuel kujul

Leiburi Toolse on juba aastaid tuntud klassikaline juuretisega rukkileib, millest peavad endiselt lugu väga erinevas vanuses leivasõbrad. Toolse eristub turul olevast valikust oma lihtsa tasakaalus maitsega, mis sobib hästi toidu kõrvale ja võileivaks.
Unikaalne on selle leiva madal suhkrusisaldus – 100 grammist leivast saab vaid 1,7 g suhkrut. Kiudaineid seevastu tervelt 7 grammi.

Nüüd on Toolse leib saadaval uuel kujul – poolik päts 380g.

Klikka pildil ja loe tootest lähemalt!

Suurem või väiksem? Nauding igas suutäies!

Leiburi Rösti sarja tooted on midagi enamat kui lihtsalt kõhutäide – see on tasakaalus toit kõikidele meeltele, mida saab nautida juba pakist võttes. Sellele saab üles ehitada nii kiire vahepala kui terve täiusliku toidukorra, kui lisada oma maitse järgi katteid ja lisandeid.

Tarbijauuring ja muutused demograafias kinnitavad vajadust erineva suurusega toodete järele, mis võimaldavad osta sobiliku  koguse kas korraga tarbimiseks või väiksemale leibkonnale.

Nüüd on Eesti populaarseim röstimaitse Leiburi Mitmevilja saadaval ka eriti mugavas suuruses: uues 250 g pakis on vaid 11 viilu. Tavapärasest õhem viil pakub suuremat maitsenaudingut, aga toode on ka kiudainerikas ja valguallikas.

Klikka pildil ja loe tootest lähemalt!

Juuretis, täistera ja seemned – hea leiva retsept

Leiburi lihtne meistrisari pakub tarbijaile nostalgilist meenutust moodsas võtmes: tuttavate toorainete, aga uue tehnoloogilise võimekusega oleme saavutanud parima koostise ja maitse kombinatsiooni.

Uus Leiburi Seemneleib on Leiburi erilise täisterajuuretisega 100% rukkijahust leib, millele on lisatud rikkalikult päevalille- ja linaseemneid (18%). Lisatud kartulihelbed, mida kasutasid juba meie esivanemad, annavad tootele kauapüsiva värskuse.
Toode on kiudainerikas ja E-ainete vaba.

Klikka pildil ja loe tootest lähemalt!

Leiburi Rukkisepik – hea valik tervislikule toidulauale

Leiburi Rukkisepik on arendatud neile, kes armastavad sepikute pehmust ja mahedat maitset, aga hindavad ka täisterarukki tervislikkust. Erinevalt analoogidest on Leiburi Rukkisepik valmistatud 100% rukkijahust.
Rukkisepik on koos küpsenud ning seetõttu mõnusa kooriku ja niiske sisuga.
See on ka kiudainerikas, madala suhkrusisaldusega ja hea valguallikas.

Klikka pildil ja loe tootest lähemalt!

Leiburi uued palad

Kõige südamelähedasemad klassikalise puhta maitsega retseptid oleme nüüd küpsetanud mõnusateks igapäevasteks paladeks.
Naudi niisama või röstituna, lisa katet minimaalselt või keeruliste kihtidena – tulemus viib otse maitsetabeli tippu!

Klikka pildil ja loe tootest lähemalt!

Valmista trendikas tänavatoit just oma maitse järgi!

Hõrgu ja mahlase burgeri valmistamine ei ole täppisteadus, vaid puhas looming. Osta Leiburi Burgerikukleid seesamiseemnetega või uusi Brioche burgerikukleid ning edasine on juba tegija valik: millised maitsed kokku panna või millises järjekorras toorained üksteise peale laduda. Piirid seab vaid Sinu fantaasia!

Kui ostad nüüd Rimist, võid võita burgerite valmistamise õpitoa ning õhtusöögi kümnele Rimi peakoka Jörgen Kohali juhendamisel!

Leiburi Rukkipala on Parima Toiduaine konkursi 25 aasta parim toode

24.05 toimunud Eesti Toiduainetööstuse aastakonverentsil andis Vabariigi President pr Kersti Kaljulaid üle Eesti Parima Toiduaine 25 Grand Prix’ eriauhinna Leiburi Rukkipalale. Grand Prix’ eripreemia eesmärk oli tõsta esile toodet, mis on konkursi 25 toimumisaasta jooksul mõne auhinna võitnud ning endiselt eestimaalaste toidualaual aukohal püsib.

„Kui muidu tunnustatakse konkursil just uusi tooteid, siis 25. sünnipäeva puhul on kohane vaadata tagasi ka konkursi ajaloole ning juba tunnustuse saanud toitudele ja jookidele. Grand Prix’ eripreemiaga tunnustame toodet, mis sai omal ajal auhinna oma innovaatilisuse eest, kuid on ajahambale vastu pidanud ja troonib endiselt eestlaste lemmikute tabeleid,“ kommenteeris Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

Iga toidutootja sai Grand Prix’ võistlusele esitada ühe toote, mille edulugu kõige erilisemaks peab. Sirje Potisepa sõnul läks tunnustus õigesse kohta.

„Leiba on Eestis alati üheks olulisemaks toiduaineks peetud, nii et on väga sümboolne, et ka Grand Prix’ tiitli pälvis leivatoode. Rukkipala on suurepäraste maitseomadustega leib, mis on eestlaste lemmikuna pikki aastaid leivatoodete müügitabeleid trooninud ning auväärne tiitel on täielikult välja teenitud,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Konkursi veerandsaja aasta juubelile kohaselt kandideeris auhinnale 25 toodet, millest esmase valiku tegi rahvas ning teises voorus valis võitja Toiduliidu juhtkogu.

Loe tootest lähemalt siit.

Uudne röstsai kaerajuuretise ja kaeraga

Parimad leivad ja saiad on sellised nagu vanasti: lihtsad, aga värsked ja maitsvad. Need on küpsetatud tuttavatest toorainetest parimate oskuste ja südamega.

Leiburi uudne väike jahupuiste ja juuretisega röst on jõudnud maitsegurmaanide lauale ja toob väikepagari saia tunde kodukööki mitmeks päevaks: just kaerajuuretis toob välja saia omanäolise maitse ja tekstuuri.

• Valmistatud ilma lisatud suhkruta
• Tervislik valgu- ja kiudaineallikas
• Kaera tootes 14%
• Mugav väikepakk – ainult 11 viilu
• Käepärane palakujuline viil

Kliki pildil ja loe tootest lähemalt.

 

 

Leiburi OatFit Kaeraröst on Eesti Parim Pagaritoode 2019

21. ja 22. märtsil hindas  konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni selleaastaseid uusi toidutooteid. Pagaritoodete alagrupis saavutas võidu ja õiguse kanda hõbemärki Eesti Parim Pagaritoode 2019 Leiburi tervislik Kaeraröst OatFit, mis sisaldab tervelt 51% täisterakaera.

Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.

Tooteid hindab komisjon, kuhu kuuluvad kokad, õppeasutuste toitumise valdkonna õppejõud, toitumisteadlased, järelvalveasutuste ja kaubandusettevõte esindajad ning teised toiduga töötavad asjatundjad. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Leiburi OatFit Kaerarösti pidas hindamiskomisjon hõbemärgi vääriliseks seetõttu, et vaatamata väga kõrgele kaerasisaldusele, mis tõstab toote tervislikke omadusi, on röstsai äärmiselt meeldiva maitse ja õhulise tekstuuriga.

Konkursi kuldmärgi saanud võidutoode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Üks konkursi 25-aastase ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib juubeliaasta puhul ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.